Kodakondsuse taotlemine

Kodakondsuse taotlemine täiskasvanule

Taotlemise võimalused
Taotlemiseks vajalikud dokumendid

Eesti kodakondsust saab taotleda vähemalt 15-aastane isik, kes

- omab pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust või elamisluba (kes on asunud Eestisse enne 1990. aasta 1. juulit)
- on elanud enne taotluse esitamist Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt 8 aastat, millest viimased 5 aastat püsivalt
- on sooritanud eesti keele oskuse eksami (eesti keele eksamit ei pea tegema, kui põhi-, kesk- või kõrgharidus on omandatud eesti keeles)
- on sooritanud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami
- omab legaalset püsivat sissetulekut
- omab registreeritud elukohta Eestis
- on lojaalne Eesti riigile.

NB! Loe ka lisainfot taotluse menetlemise protseduuri kohta

Kodakondsuse taotlemine lapsele

Taotlemise võimalused
Taotlemiseks vajalikud dokumendid

Eesti kodakondsust alla 15-aastasele lapsele saavad taotleda lapse

* vanemad, kes on saanud Eesti kodakondsuse peale lapse sündi
* üks vanem, kes on saanud Eesti kodakondsuse peale lapse sündi, kokkuleppel Eesti kodakondsust mitteomava vanemaga (kokkuleppe saab sõlmida Prefektuuri Kodakondsus- ja Migratsioonibüroo teeninduses kohapeal)
* vanem, kes on saanud Eesti kodakondsuse peale lapse sündi ja kasvatab last üksi
* Eesti kodakondsust omav eestkostja või eestkosteasutus, kui lapse vanemad on surnud, teadmata kadunud, piiratud teovõimega või neilt on võetud vanemlikud õigused
* vanemad (või üks vanem kokkuleppel teise vanemaga või last üksi kasvatav vanem) kui nad taotlevad endale samaaegselt Eesti kodakondsust
* vanemad (või last üksi kasvatav vanem), kes ei oma ühegi riigi kodakondsust ja on elanud Eestis seaduslikult vähemalt 5 aastat.

 Last üksi kasvatavaks vanemaks loetakse vanemat, kui

* lapse sünniaktis puudub kanne teise vanema kohta või see on tehtud vanema ütluse alusel
* teiselt vanemalt on võetud vanemlikud õigused
* teine vanem on tunnistatud tagaotsitavaks ja ta on olnud tagaotsitav ühe aasta jooksul
* teine vanem on piiratud teovõimega
* teine vanem on teadmata kadunud
* teine vanem on surnud
* vanemate abielu ei ole sõlmitud või vanemad on lahutatud, laps elab Eestis elava vanema juures ja teine vanem on Eestist lahkunud ning kaotanud kontakti lapse ja last kasvatava vanemaga.

NB! Loe ka lisainfot taotluse menetlemise protseduuri kohta

Kodakondsuse taotlemine piiratud teovõimega isikule

Taotlemise võimalused
Taotlemiseks vajalikud dokumendid

Eesti kodakondsust piiratud teovõimega isikule, kes

- on vähemalt 15-aastane
- omab pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust või elamisluba (kes on asunud - Eestisse enne 1990. aasta 1. juulit)
- on elanud enne taotluse esitamist Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt 8 aastat, millest viimased 5 aastat püsivalt
- omab registreeritud elukohta Eestis

saavad taotleda
- Eesti kodakondsust omav kohtu poolt määratud eestkostja
- eestkosteasutus

NB! Loe ka lisainfot taotluse menetlemise protseduuri kohta

Kuidas täita sooviavaldust

Sooviavaldus peab olema täidetud trükitähtedega eesti keeles ning selles ei tohi olla parandusi. Sooviavaldusel tuleb täita kõik väljad, mis on ette nähtud täitmiseks taotleja. Sooviavalduse väljad tuleb täita tumedas kirjas, mis tagaks esitatud andmete säilimise.

Taotleja või tema seaduslik esindaja allkirjastab sooviavalduse omakäeliselt, millega kinnitab, et ta ei ole esitanud valeandmeid ega lisanud sooviavaldusele võltsitud dokumente. Kui taotleja või seaduslik esindaja ei ole võimeline sooviavaldust allkirjastama, jäetakse vastavad väljad tühjaks.

Taotlusankeetide ja nende täitmise kohta on alati võimalus nõu küsida meiliaadressil teeninduskeskus@politsei.ee või kliendiifo telefonil 612 3000.

Taotlusankeedid on ekraanil täidetavad. Ankeetide avamiseks soovitame kasutada Adobe Acrobat Readerit.

Sooviavaldusele lisatavad dokumendid

Fotole esitatavad nõuded: taotlusele peab lisama värvifoto mõõtmetega 40x50.

Välisriigis väljaantud dokumentidele esitatavad nõuded
Sooviavaldusele lisatud välisriigis välja antud dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde. Tõlke õigsus peab olema notariaalselt kinnitatud. Välisriigis välja antud dokument peab olema kinnitatud apostille'ga (tunnistusega) või legaliseeritud kui välisleping ei sätesta teisiti.

Dokumentide legaliseerimise või tunnistusega kinnitamise kohta saab täiendavat infot  Välisministeeriumi kodulehelt.

Eesti kodakondsuse mitteomamise tõend >>